UV-Kiirgus

Päikeselt saame valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust (UV). UV-kiirgust on võimalik vastavalt kiirguse lainepikkusele jagada kolme gruppi: UVA-, UVB- ja UVC-kiirgus. Kiirguses peituv energia sõltub lainepikkusest, lühema lainepikkusega kiirgusel on rohkem energiat. Lihtsustatult võib öelda, et mida tugevama energiaga on kiirgus, seda suurem on vigastuse risk.
UVA-Kiirgus

UVA-kiirguses on kolmest UV-kiirguse liigist kõige vähem energiat. Suurem osa UV-kiirgusest, nii päikeselt kui solaariumitest tulevast, koosneb UVA-kiirtest. Solaariumitel on tavaliselt kõrgem UVA-kiirguse protsent kui loomulikul päikesel. UVA muudab nahapigmenti tumedamaks ning tungib sügavamatesse nahakihtidesse. See põhjustab naha enneaegset vananemist ning võib põhjustada nahavähki. UVA-kiirgus võib ka lõhustada nahas olevat D-vitamiini.
UVB-Kiirgus

UVB-kiirguse lainepikkus on lühem kui UVA-kiirgusel ning seega on selles kiirguses rohkem energiat. Atmosfääris olev osoonikiht filtreerib suure osa kahjulikust UV-kiirgusest välja ning piirab maa pinnale jõudva UVB-kiirguse hulka. UVB-kiirgus on peamine liigsest päikesekiirgusest tekkiva põletuse põhjustaja. See põhjustab ka naha enneaegset vananemist ning võib põhjustada nahavähki. UVB-kiirgus ei tungi nii sügavale nahka kui UVA-kiirgus. UVB-kiirgus kiirendab teatud naharakkude teket ning muudab naha paksemaks ning see tõstab ka nahas oleva pigmendi hulka. Paksenenud nahk ei lase kiirgusel sügavamatesse kudedesse tungida ning pakub UV-kiirguse eest palju tugevamat kaitset kui lihtsalt tumedam nahavärv. Kuna solaariumidel ei ole täpselt sama UVA- ja UVB-kiirguse vahekord kui päikesel, ei loo solaariumipäevitus samasugust loomulikku kaitset. UVB-kiirgus paneb ka naha D-vitamiini tootma.
UVC-Kiirgus

UVC-kiirgus on väga tugeva energiaga, kuid UVC-kiirgus ei jõua maa pinnale, kuna kogu UVC-kiirgus imendub atmosfääris. UVC-kiirgust rakendatakse näiteks spetsiaalsetes baktereid hävitavates lampides.
UV-kaepael

 

hudtyp

Milline nahatüüp teil on?

  • I nahatüübiga inimesed on väga heleda nahaga, blondide või punakate juuste ja helesiniste, hallide või rohekate silmadega. Tavaliselt see nahatüüp ei päevitugi – pigem läheb punaseks ning päikesepõletust esineb kergesti.
  • II nahatüübiga inimestel on samuti heledad silmad, blondid või helepruunid juuksed. Päevitumine ei toimu kergesti, tavaliselt alles peale pikemat perioodi päikese käes. On tavaline Eestis esinev nahatüüp.
  • III nahatüübiga inimesed on heleda või oliivitooni nahaga, silmad kas pruunid või tumehallid-sinised ning juuste toonid pruunide erinevad variatsioonid. Päevituvad tasapisi, kuid esineb ka põlemist.
  • IV nahatüübiga inimestel on pruunid silmad ning juuksed ja tumedapoolne nahk. Päevituvad kergesti ning päikesepõletust esineb harva.
  • V nahatüübiga inimestel on loomulikult tume nahk ning mustad juuksed. Ta ei saa kunagi päikesepõletusi ning päevitub kergelt.
  • VI nahatüübiga inimesed on mustanahalised.

Smartsun on loodud just mõeldes I ja II nahatüübile